Kas tervishoiuteenused on inimestele taskukohased? Uued tõendid rahalise kaitstuse kohta Eesti tervisesüsteemis 2023

ABSTRACT

Käesolev ülevaade ilmub riigipõhiste uurimuste sarjas, kus avaldatakse uusi tõendeid inimeste rahalise kaitstuse kohta Euroopa ja Kesk-Aasia tervisesüsteemides, käsitledes tervishoiuteenuste taskukohasust. Rahaline kaitstus on kõikse tervisekaitse keskne aspekt ja tervisesüsteemide toimivuse põhimõõde. Eestis on rahaline kaitstus aastatel 2015–2020 seoses positiivsete muutustega ravikindlustuspoliitikas ja muude asjaoludega paranenud. Katastroofiliste tervishoiukulude tase Eestis on siiski jätkuvalt kõrgem kui paljudes teistes Euroopa Liidu riikides ja selle peamine põhjus on suur omaosalus ambulatoorsete ravimite ostmisel ja hambaravis. Eriti suur on katastroofiliste tervishoiukulude osatähtsus madala sissetulekuga leibkondade segmendis. Ka katmata ravivajaduse tase on Eestis WHO Euroopa piirkonna keskmisest palju kõrgem, mis on tingitud pikkadest järjekordadest eriarstiabis. Eesti ravikindlustuse kõigis kolmes mõõtmes esineb lünki, mis õõnestavad rahalist kaitstust ja mõjutavad ennekõike madala sissetulekuga leibkondi. Kuna tööealise elanikkonna õigus ravikindlustusele on seotud ravikindlustusmaksete tegemisega, on 10% Eesti tööealisest elanikkonnast ravikindlustuseta. Tervisekassa hüvitiste pakett on küll üpris suur, kuid täiskasvanute hambaravi hüvitised on siiski piiratud. Eesti valitsus on püüdnud omaosalust ambulatoorsete ravimite ja hambaraviteenuste puhul vähendada, kuid madalama sissetulekuga inimestele sellest piisanud ei ole. Rahalise kaitstuse parandamiseks võiks Eesti teha järgmist siduda ravikindlustuse saamise õigus residentsusega; suurendada ja täpsustada hüvitisi, et need jõuaksid inimesteni, kes vajavad neid kõige rohkem; vähendada omaosalust pikaajalises õendus- ja hooldusabis; ja suurendada rahalist kaitstust omaosaluse eest üldiselt, eriti madala sissetulekuga leibkondade segmendis.